Haug kui kõige suurem mageveekala
avarustesse. Koelmute otsingul võivad haugid tungida jõgesid, ojakesi ja isegi kraave
mööda kaugele ülesvoolu. Esimestena asuvad rändele isased, peatselt järgnevad
emased. Enne kudemist tulevad koelmule maad kuulama üksikud haugid, valdavalt
isased. Nad ujuvad aeglaselt, vahetevahel peatudes, väldivad varju ja tuuliseid kohti.
Rootsi kalateadlaste Eric Fabriciuse ja Karl-Jakob Gustafsoni andmeil võtavad
isashaugid koelmul kohtudes sageli ähvarduspoosi: tõmbavad selja kumeraks, ajavad
uimed (eriti paarisuimed) ja lõpusekaane alt välja ulatuva nahakurru kidekile
laiali ning avavad natuke suu. (Olgu lisatud, et ähvarduspoos võetakse sisse mitte
ainult koelmutel, vaid ka kodus, oma toitumisterritooriumil võõrast liigikaaslast
kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest
eluaastast.) Tavaliselt laheneb lahkheli sedaviisi, et üks isashaug pöördub ümber ja
läheb ära
annaabi.ee 
