LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
migratsioonide tihedus kasvab lesta vanusega ja eriti just ebasoodsate
hapnikutingmustega aastatel.(Vitinsh, 1976; ref. Ojaveer & Drevs, 2003)
Märgistamise tulemused on näidanud, et lestade koondised vôivad turgutumisperioodil,
kevadest sügiseni, püsida paigal 1-2 kuud (teatava individuaalse sorteerumisega),
vahetavad siis oma asukohta kas teisal paiknevatele turgutumisaladele vôi liiguvad
talvitumis- vôi koelmukohtadele, kusjuures isendid ei tarvitse oma parvekooslust
säilitada ega pöörduda tagasi endistele turgutumisaladele. (Mikelsaar, 1984)
Märgistamiskatsete andmed demonstreerivad peamiselt toitumisaladel viibinud lestade
rändeid kudealade poole, kõikjal üldiselt läände, s.o. soolasema avavee suunas.
Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti-
septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi.