Jõgedesse kudema tulles ta katkestab toitumise ja kõhnub tugevasti. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Isaskaladel lõuad pikenevad ja kõverduvad, alalõuale tekib konksjas jätke, mis läheb ülalõual olevasse väljalõikesse. Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe turgutuspiirkond on Atlandi ookeani põhjaosa. Siit läheb ta kudema Euroopa jõgedesse. Varem oli lõhe väga arvukas kõigis Euroopa jõgedes, kus leidus sobivaid koelmuid. Hüdroehitused, jõgede reostamine kommunaal- ja tööstusheitvetega ning eriti ülemäärane püük on viinud selleni, et praegu on lõhede arvukus märgatavalt vähenenud. Lõhevarude säilitamiseks kasutatakse ulatuslikult marja kunstlikku viljastamist ning inkubeerimist spetsiaalsetes haudemajades. Lõhede tulek jõgedesse on küllaltki komplitseeritud. Barentsi ja Valgesse merre suubuvatesse jõgedesse tuleb augustist jäätumiseni suur sügislõhe, kelle sugunäärmed on vähe arenenud
14.Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: a) fosforiidi kaevandamisest ja töötlemisest, b) põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest, c) fosforväetiste tootmisest ja kasutamisest, d) põllumaade harimisest ja väetamisest 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a) väärtuslikke ja ohustatud liike, b) majanduslikult väärtuslikke jahiloomi, c) esivanemate kaduvat kultuuripärandit, d) ohustatud kalaliike, koelmuid ja rändeteid. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: a) Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, b) natura 2000 eesmärkidega, c) Agenda 21 põhimõtetega, d) Eesti looduskaitseseadusega. Sobiv sõna lünka. 17.Mullastiku hävimise peamiseks globaalseks protsessiks on erosioon ja kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus keskkonda puudutavatest otsustest ning iga
annaabi.ee 
