Meditsiiniajaloo konspekt
sokeeriv talle hakkas tunduma, et organismid on ,,masinad" ning ta pöördus
pettunult kiriku rüppe.)
Teoorias tähendas rakuteooria (mis ühendas looma- ja taiemriigi), et kukkus kokku
nt varajaste füsioloogide idee loomsest ja taimsest hingest, samas sai hoogu juurde
embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema
universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia.
Selles kontekstis olulised mehed Heinrich Müller ja Rudolf Koelliker (1817-1905)
(viimane tegelikult esimene süstemaatiline histoloog). Nende õpilane oli omakorda
Rudolf Virchow (1821-1902), kes näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise
teel omnis cellula e cellula. (Teooriat, muide ei võetud põrmugi hästi vastu pigem
taheti uskuda Schleideni nn kristalliseerumisteooriat, mille kohaselt uued rakud tekiks
rakkudevahelises ruumis.) Virchowi lähenemine oli ühest küljest oluline samm edasi
annaabi.ee 
