MIKROORGANISMID
kuumaveeallikais ja mõningais loomades (hüdraloomad,
keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja
laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega
samblikke.
Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad.
Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid
(viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga
rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad),
niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud
rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva
plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole
rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid. Väikseimate
vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter,
suurimad (näiteks pruunvetikas Macrocystis pyrifera) on
kuni 60 m pikkused. Sinivetikad (uuemais käsitlusis
tsüanobakterid) on eeltuumsed, neid peetakse
15
ürgseimaiks – nende jälgi on leitud ligi 3 miljardi aasta
annaabi.ee 
