Enam kui viiekümne tööaasta jooksul on ta kudunud üle tuhande salli ja räti. Haapsalu Käsitööselts abistas Linda Elgast kogumiku "Haapsalu rätikud" väljaandmisel 2001. aastal. Selles on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit. Erinevad koekirjad: "Kroonprints" Selle kirjaga rätik kooti ja kingiti 1932. aastal. Haapsalut külastanud Rootsi kroonprintsile. "Kroonprintsi" motiive kasutatakse tänaseni. "Greta Garbo" Selle koekirjaga sall kooti Haapsalus 1936. a. ja saadeti New-Yorki filminäitleja Greta Garbole kingituseks. Kirja motiive "südameid" kasutatakse tänaseni "Greta Garbo" kirjana. "Silvia" Sellise kauni maikellukese kirjaga salli sai Rootsi kuninganna Silvia kingituseks 1992. aastal kuningapaari visiidil Haapsallu.
19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse. Sõlg saavutas erakordsed mõõtmed. Lisandusid hõbekeed. Kogu ehtekomplekt kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö. Särk sarnanes vene mehe särgiga, sel oli väike püstkrae ning selle alläär, varrukasuud ja püstkrae servad olid kaunisatud punasest maagelõngast koekirjaga. Särki kandsid mehed vöötatult pükste peal. Abielumeestel oli vöö sõlm paremal, poissmeestel vasakul pool. Püksid olid linasest või takusest riidest, 19. sajandi esimesel poolel valged, teisel poolel enamasti kas sinise-valge- või sinise-valge- punasetriibulised. 19. sajandi esimesel poolel kandsid setu mehed Haanja meistrite valmistatud viltkübaraid, hiljem poekaubana moodi tulnud pealt laieneva rummuga kaape. Talvel kanti nelja kõrvaga lontmütse. 19
riie. Põltsamaa ümbruses tuntakse seda aga väga hästi. Rüüd oli takusest riidest käiste ja kraega mantel, üleriie. Seda kandsid suvel sulased ja enamasti karjased. Rüüd ja murumüts olid karjase harilikud riided. Varasem rättide ja sääremähistega jalgade ja säärte katmise viis püsis 19. sajandil nii naiste kui meeste töörõivastuses. Üldiselt kandsid naised 19. sajandil pidurõivastusega pikki villaseid sukki, mis olid harilikult valged ja mõnikord kaunistatud koekirjaga. Suvesukki kooti ka helevalgeks pleegitatud linasest lõngast. Vana tava järgi peeti ilusaks jämedate säärtega naisi. Jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Viiskusid kanti suvel iga päev töö juures. 3 Vanarahva toit Vanarahvas sõi tavaliselt põllult saadud toitu ehk kartult, porgandeid, kapsast.Nad sõid ka jahilt saadud liha ja kalapüügilt saadud kala
annaabi.ee 
