Eesti lähiajalugu
oli eestlasest naine) ja Nõmme. Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on
üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis
maakonna võim.
Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus
olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV
Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu).
Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline,
külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See
külanõukogude loomisprotsess sai alguse 1944. aasta detsembri - Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250
külanõukogu loomiseks. Moskvas ei oldud selle vastu, aga ei aksepteeritud seda arvu
annaabi.ee 
