Biosemiootika: Heini Hediger ja Kavala Antsu fenomen
Jätkates loomadega vestlemise teemal, tõdeb ta, et ainsad loomad, kellega on proovitud
sellisel tasemel suhtlust arendada on eelnevalt veetnud pikka aega inimese kõrval, seega ei ole
teada, kui suurel määral inimene neid mõjutanud on. Näitele lisab ta mõõdet veel avastusega,
et üksikaatomite reaktsioonid muutuvad vaid vaatluse põhjusel. Seega peab loomkatsetes alati
keskenduma lisaks looma käitumisele ka inimmõjudele. (Hediger 1981: 245)
Hediger toob näite Otto Koehlerist, kes uuris linde, kuid proovis seejuures jääda võimalikult
nähtamatuks, jälgides linde kaugusest, peidetud kaamera abil. Koehler arvas, et
eksperimenteerija, ei tohiks isegi soovida katse kindlat tulemust. Ta proovis jääda oma katses
niivõrd eemalseisvaks, et telepaatilise side vältimiseks tegeles ta katse ajal muuga. (Hediger
1981: 245)
Autor täheldab, et loomadega rääkimine avardab inimesest paremini aru saamise võimalusi.