Merekultuur ja etikett
kuulub surm; lisaks oli reede Kristuse surmapäev. Eriti ohtlikuks peeti esmaspäeva ja reede
sattumist 13. kuupäevale.
Laupäeval või pühapäeval alustatud merereis pidavat aga õnnelikult lõppema
Kuigi usuti kotermanni kaitset, viskas mõni kapten enne ookeani ületamist oma mütsi
tuulepealsest pardast merre (arvat. kauge kajastus aegadest, mil tuulejumala soosingu
saamiseks visati merre inimpea). Saarlased (ja ilmselt teisedki Läänemerel seilajad) võtsid
keskajal laevale kaasa oma koduussi - nastiku (kodukaitsja ja varanduse valvaja) - või
kuivatatud ussi kehatükke.
Tuulevaikusest loodeti üle saada lausumise, vandumise või vilistamisega või sellega, et noor
ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti.
Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi.
Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks
vahi lõpuni masti