ja hallikirjud, osa üleni tumehallid, tumedatähnilised või valged. Nokk on neil tumedat värvi, pikk ja paks. Jalgade värvus on punakas. (Vaata pilt 5) Kodutuvisi leidub Eestis aastaringselt ehk ta on paigalind. Võib näha teda varahommikust kuni hilisõhtuni. Peamiseks tegevuseks on toidu otsimine. Leidub linnas või suuremates asulates, ehk inimeste ümbruses, sest eriti talvel neil pole mujalt toitu saada kui inimestelt. Kodutuvid tegutsevad valgel ajal, väljaarvatud vihmastel päevadel, siis nad rohkem poevad vihma eest peitu. Toitub asulas või selle läheduses põldudel ning aedades. Toit on peaaegu eranditult taimne. Teadaolevalt pesitseb meil vaid tehisvormides. Maapiirkondades võib olla arvukas põllumajandusettevõtete läheduses, eriti sobilikud kohad on karjalaudad ning teraviljakuivatid ja –veskid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 5. Kodutuvi (Columba livia) 2.4.1.2
Vanataat valanud loputusvee linnule selga. Nii saanud rähn õieti kirjuks. 4. Kodutuvi (Columba livia var. domestica) Levinuimal vormil on sulestik hall, valge päranipualaga. Küünarhoosuled on tumeda tipuga. Linnu saba on otsast tume, lennu ajal hoiab ta seda tavaliselt lehvikuna laiali. Kodutuvi silmad on tumepunased, jalad helepunased. Kodutuvi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 40 00080 000 paarile, talvist arvukust 80 000200 000 isendile Kodutuvid oskavad eristada suvalisi tähejadasid ja neljatähelisi sõnu. Ei ole kaitsealune liik. Rahvapärimus. Kord eksinud vaene tütarlaps metsas ära. Ingel tulnud ta juurde ja annud talle sulise kuue. Selle kuue varal lennanud ta metsast välja, kuid moondatud ise tuviks. Et tuvi inimesest tekkinud, on ta inimeste juurde jäänud elama. 5. Ööbik (Luscinia luscinia) 52 Ta pesitseb Ida-Euroopa maades (v
annaabi.ee 
