Looming kokkuvõte 3/2009
vaadates,et nii kelgumgi kui ka karjajriphja puudealune on vaikne ja
thi.Poisid olid kas ra linud vi siis peitnud end sinna,kuhu ei ulatanud
kiirelt saabuva talve sinerdav valgus,ja kuigi plika oli sna kindel,et nad
teda ikka veel jlgivad,ronis ta puu otsast alla ning hakkas katkist kelku enda
jrel lohistades koju minema.Paar korda vaatas ta selja taha,vpsatas juba
samme kuuldes,aga ta ei pannud jooksu,vhemalt mitte enne,kui keeras oma
kodutnavale.
Lk 354
Teksti autor:Eeva Park
Sisukokkuvte:Hea lugu kellegi lapseplvest,kes rkis oma talvermudest ja
poistest,kellega ta mngis.
Tuhat ja
kaks d
Ma unustasin karjatada,kuigi vib-olla siiski karjatasin,rgatasin looma
kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt
seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest