Gustav Suits luule
ääsi tuli tuhisegu. ühisele tööle varmas -
Rauda raome, olime kui kaksikvennad.
terast taome,
teeme mõõga, teeme oda, Kui ta nüüd must lahku võttis,
et võiks kaitsta oma koda. laia maanteed mööda tõttis -
sihiks riigi kõrged kohad.
Kitsas rada minu maantee, kuni kord seisavad Toonela väraval.
astun läbi soode, laante -
sihiks kodutare kallis.
Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb,
Muremõtted käivad rinnas võitluses põlevaid südameid sööb.
nagu rahvas suures linnas - Loomises loidab, kumades kustub,
oli minul sõber armas! küll tuleasegi viimati mustub -
jääb järele peotäis tuhka.
Püha on elu tule tuha-ase.
annaabi.ee 
