8. klassi ajaloo eksam
Tänu ametnikkonnale toimis
absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust
valitsemisest kõrvale jäi.
Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus
oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas, kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks
pankurid, kaupmehed, töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja
teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmanda seisuse kanda oli kogu riigi maksukoorem. Aja
jooksul kujunesid seisustes erinevused, näiteks võis vaimulike sekka kuuluda nii kardinal kui ka
külapreester.
Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus
et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust
tõestas ka hiilgav õukonnaelu
annaabi.ee 
