Maeterlincki näidend "Sinilind"
läbi tööd rügades, et endale kunagi ilusat maja lubada. Kunagi ei oleda pistetakse."
rahul sellega, mis meil tegelikult olemas on. Pigem keskendutakse Tyltyl: ,,Aga see ongi see Sinilind, mis otsisime! Oleme nii kaugele
sellele, mida veel ei ole. Tegelikkuses on õnn kohe meie kõrval, teiste läinud ja ta oli siin!"
inimeste armastuses ja armastamises, heategude tegemises (Sinilinnu
kinkimine haigele tüdrukule) ning kodusoojuses.
Samuti on raamatus ära toodud stseen metsas, kus kõik elav pöördub
inimese vastu. See seostub elavalt ka tänapäeva loodusvaenuliku
elustiiliga, mis meile tõenäoliselt kunagi kätte maksma hakkab ning
emakest loodust meile vastasseisu korraldama paneb.
Mõtted
Fee: "Kui imelikud on ometi inimesed! Sest saadik kui pole enam
nõidu, ei näe nad enam midagi ega aimagi seda..."
Fee: ,,Kõik kivid on ühesugused, kõik kivid on kallid; kuid inimesed
annaabi.ee 
