Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama:
· Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole).
· Webber
· Spohr
Erard, Pleyel saalid, klaverid.
Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri.
Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia.
19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka
muusikalise maitse mõjutaja ja määraja.
Levinud olid kodusmusitseerimised. Väga oluline oli mäng neljal käel. (Uue repertuaari
tundmaõppimine raadioid ju polnud).
19. saj. räägitakse evangeelse kiriku kriisist.
Olulisemad konservatooriumid:
1791 Pariis
1843 Leipzig (Mendelssohn, õppejõuks kutsus Schumanni)
1862 Peterburi (Anton Rubinstein)
1866 Moskva (Nikolai Rubinstein)
1919 Tallinn
Olulisel kohal oli eraõpetus.
Teema 5. Virtuoossus ja improvisatsioon, interpretatsioon ja teos