õppida tundma soomlasi, nende kultuuri ning loomust. Raamatu algul oli autoril plaan jääda Soome vaid üheks semestriks kuid asjalood läksid teisiti ja ta jäi Jyväskylä ülikooli kauemaks. 5. Soome loodus tundus autorile olema kohati ilusam kui Eesti oma kuid aja möödudes veendus ta, et olles ükskõik, kus maailma otsas on oma kodumaa loodus siiski kõige ilusam. Kuna autor oli sündinud ning kasvanud Saaremaal võrdles ta Soomes elades kohalikku ümbrust oma kodusaarega. 6. Autor õppis selle aja jooksul, mis ta Soomes viibis, et elus tuleb olla kokkuhoitlikum ning palganumber, mis saadakse ei näita tegelikku rikkust vaid oluline on see, kuidas selle rahaga ümber käijakse. Veel koges autor, et soomlased on väga seaduskuulekad. Neil on tavaline see kui naaber kaebab naabri peale selle asemel, et esmalt minna naabrile ise ütlema. 7. Teadmised keelest olid autoril esimesel kohtumisel Soomega vägagi napid (vaid mõned sõnad)
sõjakoolis 1784-1785. Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus aitas kaasa Korsika saare iseseisvumisele. Temast sai aktiivne jakobiin ja see mõjus tema kärjaäärile hästi. 1793. aastal pidi Napoleon põgenema Prantsusmaale, kuna sattus konflikti separatistidega. Napoleon katkestas suhted kodusaarega peale seda kui Korsika oli end sõltumatuks kuulutanud. Varsti sai Napoleon Lõuna-Prantsusmaal Nice´i linnas paikneva suurtükipatarei ülemaks. Vanemad komandörid olid veendunud temas kui heas suurtükiväe ohvitseri professionaalses "kirjaoskuses" ja võimekuses. Peagi määrati ta vabariikliku armee suurtükiväeülema abiks. Samal ajal piirasid vabariiklased mässuliste rojalistide ja inglaste poolt hõivatud Touloni linna
annaabi.ee 
