Rott
taluda äärmuslikke ilmu ja suudab süüa mitmekesisemat
toitu. Talle tuli ka kasuks üleminek puitehitistelt tellis- ja
kiviehitistele, sest rändrotid kaevavad endale urge.
Rändroti tüvepikkus on 18–25, harvem kuni 27 cm.
Saba moodustab tüvepikkusest ligi 80%. Rändroti kasukas
on tihe ja pruun või tumehall.Rändroti mass on isastel
keskmiselt 550 g ja emastel 350 g, aga väga suured
isendid võivad olla kuni 900 g rasked.
Rändrott on kodurotiga küll sarnane, kuid vaatluse abil
siiski sellest selgelt eristatav. Koduroti saba on kehast
pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale, rändrotil
jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil
väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas
looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes
aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega, aga võib
olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra,
harvem 2–3 korda.