Eesti kirjandus algusaastatel
pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja
ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine
1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid
1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku
õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell)
Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks.
Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule,
katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde." (eestikeele õpik koos sõnastikuga)
põhjaeestikeel
Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632)
lõunaeestikeel
17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit.
17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits
Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles.
17 saj