EESTI KESKAEG
paganatega oli võimalik näidata kaitsesõjana. Juba 1140. aastatel peeti ühemõtteline ristisõda Läänemere ala, see on
siis Vendi ristisõda vendide vastu, kus osalesid ka Poola vürstid, lõppes sõjaliselt edutult. Järgnevatel aastakümnetel
vendid kristianiseeriti. Selle ristisõja ideestikku Põhja-Euroopas levitamise taga seisid Põhja-Euroopa vürstid, Vendide
taga oli tegemist võimalus olla ristisõdija, teisest küljest mitte kaasa aidata Saksamaa kodupoliitikas domineerivale
dünastiale, selle taga olid ka Taani kuningad, kes püüdsid legitimeerida oma dünastia, väga suurel määral oli see
seotud ka tsitertslaste arusaamadega, kes 12. saj esindasid just kristluse sõjakat tiiba, pigem on siiski lähtekohaks
kristlik reform, arusaam, et katoliku kirikut ja kristliku usuelu tuleb muuta paremaks, üheks võimaluseks tsitertslaste
jaoks oli askees ja distsipliin. Tsitertslased olid tugevasti esindatud ka Taani poliitikas