Kui löömine jääb pooleli ühes voorus, siis jätkatakse järgmises voorus sama koha pealt. Lööja seisab kodupesa kõrval ja püüab vastaste söötja poolt visatud palli lüüa väljakule ning joosta pesad läbi kindlas järjekorras. Pärast määrustepärast lööki(pall jääb väljaku piiridesse või puudutab väljakumängija õhust palli) joostakse esimesse pessa, sealt teise ja kolmandasse ning siis tagasi kodupessa. Kui mängija jõuab kodupessa, saab võistkond ühe punkti. Väga hea löögi puhul võib lööja joosta läbi kõik pesad ja jõuda koju tagasi. Kuna väljakumängijad üritavad jooksjat takistada, siis tavaliselt jõuab lööja nii kaugele, kui see ohutult on võimalik. Siis jääb ta pesa peale ootama järgmist lööki, millega edasi jõuda. Kahte mängijat ei tohi ühe pesa peal olla. Kui see nii juhtub, siis see mängija, kes ei jooksnud pesast ära, saab "surma".Lööjal on kolm löögikatset
rounders ja seda mängiti esimest korda 1846. a New Jersey´s USAs. Pesapalli mängitakse üheksaliikmelise võistkonnaga ruudukujulisel väljakul, mida kutsutakse teemandiks, ja mida ümbritseb suurem eesväljak. Väljaku ühes nurgas on kodupesa, kus seisab lööja, ning ülejäänud nurkades esimene, teine ja kolmas mängupesa, mida igaüht valvab pesavaht. Söötja viskab palli mänguväljaku keskel olevast sööduringist. Et saada kirja jooks, peab lööja liikuma läbi mängupesade tagasi kodupessa. Ta võib seda teha ühe löögi ajal või järjestikkusi lööke kasutades. Mõlemal poolel on üheksa löögikorda. Sisevõistkond peab tooma kolm mängijat löögipaiga lähedale löömisjärjekorda. Esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapall tõusis kiiresti ameeriklaste meelisspordialaks. Rahvusliku ja Ameerika Liiga meistrivõistluste võitjad võistlevad igal aastal maailmameistrivõistluste sarjas.
annaabi.ee 
