Tiit Lauk humanitaar
sajandi algus-
kümnenditel kui ENSV ajal küllaltki põhjalik riiklik süsteem, mis soovimatu kõrvalnähuna, nii
ootamatu kui see ka ei tundu, soodustas oluliselt hoopis ingliskeelse popkultuuri levikut, kuna
noorus nägi selles võimalust väljendada oma protesti nõukoguliku kultuuripoliitika vastu.
Käesolevas töös keskendutakse ühele neist mõjufaktoritest – afroameerikaliku päritoluga
džässmuusika jõudmisele Eestisse, selle kodunemisele siin ning tähendusele ja mõjule meie
20. sajandi I poole kultuurimaastikul.
Praegu, 21. sajandi hakul, oleme ammu harjunud tõsiasjaga, et meie kultuuripilti kuulub
iseenesestmõistetava osana džässmuusika. Lähemal vaatlusel aga selgub, et see lõik meie
kultuurist on uurijate poolt leidnud üksnes väga episoodilist käsitlemist ja suures osas prakti-
liselt läbi uurimata. Siin on muidugi omad objektiivsed paratamatused – kuni II maailma-
annaabi.ee 
