Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2. Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3. Suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kodunemise vastu. Hierogluufid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tahistasid igasuguseid silpe, sonu ,moisteid ja haalikuid. 5.Hauakambrite seinad olid kaetud piltidega Egiptuse elust ning samuti ka veel skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : umarad ja jaigad. 6. 1.Cheopsi 2.Chepreni 3.Mykerinos Vana-Kreeka 1. Templeid ehitati jumalatele ja akendeta ruumi oli paigutatud jumala kujU 2
tähendusi, mis tekstis on). Autorid kasutavad ka eelkeelelisi tundeid, nt külma. Onomatopoeetika. Oluline on paigasuhe, mis võib looduskirjanduse eri teostes avalduda eri viisidel ja tasanditel. Võib teha eristuse paiga- ja rännukirjanduse vahel. Rännukirjanduse puhul autor ja lugeja esialgu mõlemad võõrad, paigakirjanduse puhul aga autor ise tunneb paika, võib-olla kõiki detaile ei pruugi eksplitsiitselt välja öelda. Kodunemise kirjeldamine tutvub sealse keskkonnaga, loomaliikidega jne, selle käigus ta ka initsieerib lugejat selleks. Paljud eesti looduskirjanikud on hariduselt bioloogid. Huvitav, et paljud looduskirjanduse raamatud on esimeses etapis olnud välitööde märkmed, millest hiljem loodi loodusesseed, huvitav seega, et loodusessee algselt autokommunikatiivne (eesmärk autoril meeles hoida, mida ta on selles keskkonnas oluliseks pidanud).
annaabi.ee 
