Eesti kultuurilugu
jaan., vastsündinud Jeesuslast kummardama), kuid Lääne-
ja Loode-Eestis ka nuudipäev (pühakuks kuulutatud Taani hertsog Knut Lavardi mälestuspäev,
mida meil tähistati 7. jaan.).
Kultuurikontaktid
Eesti rahvakalendri teadaolevate eri tähtpäevade või kalendriliste perioodide arv ulatub sajani.
Kaugeltki kõikidel katoliku pühakute mälestuspäevadel pole olnud sobivust kohastuda eestlaste
rahvakalendris. Mõnedki trükikalendritesse sisse võetud tähtpäevad jäid kodunemata, sest neil
polnud selleks vajalikke eeldusi, puudus n.ö tühi koht. Näiteks on suve saabumise tähiseks olnud
ka viidipäev, 15. juuni, suvine peetripäev, 29. juuni, ja heinamaarjapäev, 2. juuli, mil nende
päevade tähistusse on kuulunud samuti tuletegemine. Ajapikku on jaanipäev need teised pühad
varju jätnud.
Teiste ümberkaudsete rahvastega võrreldes pole me kalendripühakuid üldiselt kuigi hästi teadnud
ega nende abiga arvestanud. Protestantismi tulekuga hakkas 17