Muusikaelu ja haridus Eestis 12-18 sajand, kultuurielu Eestis 19-20 sajand
samuti mängisid pille, eriti viiulit. Nende tegevuse miinuseks tuleb pidada seda, et nad
halvustasid eestlaste vanu kombeid ja rahvamuusikat. Mõnel pool Eestis oli
rahvamuusika mängimine (suhtumisega) keelatud. See viibki rahvalaulu hääbumiseni
mõnes piirkonnas.
Mõisates oli ka muusikaelu/haridus kõrges hinnas. Mitmel pool asutati ka väikseid
mõisaorkestreid. Pillimängijatena hakati kasutama Eesti talupoegi. Mõisates oli
populaarne ka kodumusitseerimine, korraldati kammermuusikaõhtuid, kus esitati
lihtsamat salongimuusikat. Sellest ajast on teada ka esimesed Baltisaksa heliloojad.
Linnades hakkas üha rohkem esinema rändteatri truppe, kes mängisid nii sõna- kui ja
muusikalavastusi. Nad mängisid näiteks singspiele ja lühiballette, lühioopereid. Huvitava
faktina on teada, et üks näitegrupp esitas juba 1795. aastal Tallinnas Mozarti ooperi
,,Võluflööt", mis oli valminud alles 1791. aastal. Kohapeal tegutses Asjaarmastajate
Teater
annaabi.ee 
