Eeste talutoit
naerist. Tangu- või jahuputru keetis perenaine perele tavaliselt kolmapäeviti või laupäeviti.Kõige
tähtsamaks leivakõrvaseks pidas talurahvas "suutäit soolast". Suupäraseks leivakõrvaseks peeti
soolast kala ja liha. Kala saadi merest ja maa siseveekogudest, liha omakasvatatud koduloomadest.
Peeti sigu, veiseid, lambaid ja kitsi. Saarlased ja randlased said tugevat leivakõrvast ka hülgelihast.
Kindlasti oli eesti talurahva toidus varasematel sajanditel kodumetsadest püütud loomadel ja
lindudel palju suurem osatähtsus kui möödunud sajandi lõpupoolest alates.
XIX sajandi teisel poolel lahutas arenev tööjaotus endisest järsemalt põllumehi randlastest-
kaluritest. Käesoleva sajandi 40-ndate aastateni käisid talumehed randades endale kala vahetamas
vilja, villa, Saaremaal vahel ka õlle vastu, hiljem raha eest ostmas. Headel saagiaegadel käisid
kalamehed ise laatadel ja külades kalu pakkumas. Mere- ja järvedeäärne rannarahvas sai värsket