Nimetu
tegelikkuses kasvanud metsade keskel. Väiksena käisin tihti emaga metsas seenel
või niisama jalutamas ja kindlasti ka teiste lastega kulli ja peitust mängimas.
Loomulikult oli ja on metsas toredam kulli ja peitust mängida, sest seal on lihtsalt
rohkem peitmis võimalusi ja parem on põgeneda ka. Mäletan väga hästi kuidas
meile alati sõnad peale loeti.
Aeg lendab ja lendab, aga minu kirg metsa vastu pole vaibunud. Nüüd aastaid
hiljem, kui me kõik kes mängisime kunagi kodumetsades, oleme suureks saanud,
mõtlen ma tihti nendele hetkedele mis on olnud. Kõige rohkem meeldib mulle seda
teha, jalutades nende samade metsade vahel. Olen kurb, kui mul ei ole mõni õhtu
aega, et metsa jalutama minna. Metsas tunnen ennast alati nii rahulikult ja vabalt.
Minu süda murdub, kui näen et kuskil võetakse jälle mets maha, aga samas ma
tean, et vahel on see looduse enda jaoks parim. Loodus on kindlasti asi, mis peab
olema tasakaalus
annaabi.ee 
