Õigus nähtusena
töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele
jne).
Normatiivne reguleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdiaegse
sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja
saavutades sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju
reguleerimisprotsessis. Normatiivse puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni
kodumatust. Seetõttu on ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne
ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse
teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist (diskretsionaarset otsustamist). Nii on
karistusseadustiku vangistussanktsioonid antud suhteliselt kindlaksmääratud ajavahemikuna
(näiteks viiest kuni kaheteistkümne aastani). Nendes, normiga kindlaksmääratud piirides