tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes. Klahvarvutid on eriti lihtsad käsitseda, andmed ja arvutuseeskiri sisestatakse neisse klahvistiku abil käsitsi. Taskuarvutid on väga väikesed, ent paljud mudelid võimaldavad teha keerukaid teadusarvutusi. Taskuarvuti põhisõlm on mikroprotsessor arvutusseade, mille elektronlülitus on vormitud mõne ruutmillimeetri suurusesse pooljuhtkristalli. Selliseid protsessoreid kasutatakse üha rohkem ka tööstus- ja kodumasinais, autodes, teadusaparaatides ja mujal, kus nad võimaldavad näiteks automaatselt juhtida seadme talitlust või registreerida mõõteandmeid. Tänapäeva arvuti ei ole üksnes arvutusseade, temaga säilitatakse, sorditakse ja töödeldakse igasuguseid andmeid, sealhulgas teadus- ja tehnikatekste, konstruktorijooniseid ja muud sellist. Arvuti ajalugu aastatel 1694 1990 Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz
102 Enamik jõuülekannete rattaid valmistatakse tavalisest süsinikterasest, madallegeeritud termotöödeldud terasest või kõrglegeeritud terasest. Termotöötluseks kasutatakse tsementiitimist, pindkarastamist, gaasnitreerimist ja nitrotsementiitimist. Väga aeglastes ja aeglastes lahtistes ülekannetes kasutatakse hammasrataste materjaliks malm. Mittemetalseid hammasrattaid kasutatakse kodumasinais ja peenmehaanikaseadmeis. Hammasratta konstruktsiooni määrab eelkõige selle läbimõõt. Kui võlli ja ratta läbimõõdud on lähedased valmistatakse enamasti rattas ühes tükis võlliga – kujuneb võllhammasratas. Väikesed terasrattad ( d a 200 mm) kujundatakse d a 2d v ( d v - on võlli läbimõõt) korral siledate või rummuga ketastena. Keskmise suurusega ( d a 200...600 mm) terashammasrattad on kujundatud pöia ja rummuga, mida ühendab ketas