Mehed on kodused despoodid!
Võib-olla on siin tegemist minu lapseliku naiivsusega
armastuse suhtes, kuid usun, et abikaasa surma järgne õhkkond tõestab Andrese armastust
naise vastu, mis omakorda tõestab meile, et tegu on abieluga vabast tahtest, ergo Andrese
enesekesksus on üks suur liialdus.
Samuti, mis mind tohutult häirib on fakt, et Tammsaare suunab lugejale sümpatiseerima
teatud isikuid (antud juhul Jussi), millele tal, pehmelt öeldes, ei ole annet. Üldine õhkkond
kahe peremehe kodumajandustes on vahelduv rahulik ning tormine. See intrigeerib lugejat.
Kui aga Jussi puhul on tegemist teistsuguse mehega, siis rikub see üldise pildi Vargamäe
meestest. Nagu ma aru saan on autori idee olnud meile ,,näidata", milline oli elu sellel
ajal; millised olid suhted. Minu nõuanne autorile oleks, et jäägu parem ühe vaatenurga
juurde või lasku lugejal ise otsustada, kellele südames ,,kaasa elada".
Ma ei väida, et Tammsaare on oma teoses vaid vigu teinud