õpetajad, kontoriametnikud. Naiskodukaitse juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest, kes ka, kui vaja oma tõekspidamiste nimel ei riskinud isikliku heaolu ega ametikoha kaotusega. MARI RAAMOT (1872 Tarvastu 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine aastail 1927 1936. Sündis Mulgimaa taluperes, õppis kodumajandust Königsbergis, Kielis ja Leipzigis. Asutas 1911.aastal Tartu lähedal Sahkapuu talus Eesti esimese kodumajanduskooli ja juhatas seda kuni 1918.aastani. Oli põllumajandustegelase ja poliitiku Jaan Raamoti abikaasa, laulja Aino Tamme õde. Pani aluse Naiskodukaitse organisatsioonile ja kujundas selle oma tõekspidamiste järgi. Sunniti esinaise kohalt lahkuma tugevnenud poliitilise surve mõjul, mis üritas rakendada apoliitilist organisatsiooni 1930.aastate teisel poolel Eestis valitsenud ainupartei Isamaaliidu huvides. Emigreerus 1944.aastal Saksamaale ja veetis ülejäänud elu paguluses.
Poisid suutsid aga tänu Jaurami isale sõjaväekomisjoni aja eksamipäevaks nihutada. Õpetaja nihutas töö paar tundi hiliseaks. Kohale läksid ainult poisid, kes eksami niikuinii enam-vähem oleksid ära teinud. Peale mitmetunnist ootamist jättis ta eksami ära. Kahekümne viies peatükk Tublimad õpilased, kellel see võimalik oli, reisisid Rootsi. Jaak viis isa automaatse tuhasõela insener Grönholmile. Isa tahtis oma leiutisele Rootsis patenti saada. Kristjan juhastas mõned poisid kodumajanduskooli sööklasse. Seal tutvuti kassapidaja ja kahe köögineiuga. Õhtul kohtuti neiudega Tivoli tänaval. Nad olid lisaks kassapidajale veel ühe köögineiu kaasa võtnud. Mindi neiude korterisse. Poisid jäid ööseks. Hommikul küsis Jaak (kes oli ainsana rootsi keelt õppinud) ühelt vanamehelt teed. Vanamehe jutust tuli välja, et Jaak oli rootsi keele pähe hoopis islandi keelt õppinud ning seetõttu tal reisi vältel tõlgi ametist suurt midagi välja ei tulnudki.Ühes kohvikus
annaabi.ee 
