Samuti oli Lääne-Euroopas relvastuse areng kiirem. Kui sakslased om relvadega peale tungisid ei olnud eestlased sellisedi relivinäinud ega nendest midagi kuulnud. Need relvad olid hoopis teisest mastist kui eestlaste omad. Sõja käigus muidugi arenes kõvastika eestlaste relvaarsenal,aga siis oli juba liiga hilja.Vastaste poolelsõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Kui algas vabadusvõitlus ei olnud Eestil ühtsustunnest, rääkimata ühtsest riigist.Maakonnad küll said omavahelläbi, kui d nende vahelised suhted oli nõrgad. Vastased vallutasidmaakonnad ning sõlmiseid nende kõigiga erinevad ja ealdi lepingud Eestlaste kaotamine muistses vabadusvõitluses oli tüsiasi ja vältimatu. Vastastel oli parem sõjatehnika ning hea taktika. Eestlastel aga puudus isegi ühtne riik ja ka liitlased
Samuti oli Lääne-Euroopas relvastuse areng kiirem. Kui sakslased oma relvadega peale tungisid ei olnud eestlased sellised relvi näinud ega nendest midagi kuulnud. Need relvad olid hoopis teisest mastist kui eestlaste omad. Sõja käigus muidugi arenes kõvastika eestlaste relvaarsenal,aga siis oli juba liiga hilja. Vastaste poolel sõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Liivi Sõda toimus aastatel 1558-1583. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu olid kogumas Rootsi ja Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa. Venemaa soovis laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga, aga liivlased keelasid venelastel otse
annaabi.ee 
