Friedrich Weissensteiner - ''Kuulsad enesetapjad''
Hermann Göring, üks valelikemaid natsilikke inimesi seevastu vedas viimast korda ninapidi
Nürnbergi rahvast, hammustas kongis katki peidetud ampulli ja pääses sellega võllasurmast.
Stefan Zweig, veendunud patsifist ja kosmopoliit, haaras mürgikarika järele, kuna ta oli jõhkralt
pagendatud `'eilsest maalmast'', millesse ta arvas end kuuluvat ning kust ta pärines oma
olemuse ja väärtushinnangute poolest. Suur humanist oli muutunud kodumaatuks, tema jaoks ei
eksisteerinud enam lootust naasmisele.
Ka saksa poeet Heinrich von Kleist jäi oma aja ja selle olude hammasrataste vahele, kuigi need
ei olnud tema surma ainsad põhjused. Tema loomingut ei mõistetud, läbikukkunud teoste
lavastused mistõttu teda kutsutakse draama alal absoluutselt andetuks. Ta niiöelda sunniti
asuma tegema traditsioonilist ovitserikarjääri mis oli Kleistile täielikult vastumeelt. Elab raskelt