toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99) 14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES Kodumaa elust ja rahvuslikest üritustest on Köler mitmel puhul ja viisil osa võtnud, aga kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J. Hurti jt. kaudu Aleksandrikooli mõttega ja muutus selle kavatsuse südiks sõbraks. Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu
toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99) 14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES Kodumaa elust ja rahvuslikest üritustest on Köler mitmel puhul ja viisil osa võtnud, aga kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne – Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J. Hurti jt. kaudu Aleksandrikooli mõttega ja muutus selle kavatsuse südiks sõbraks. Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu
annaabi.ee 
