Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
Visnapuu arenes
märgatavalt ja suundus oma teele ning murdis välja maailmavalisuse ajaluule ühekülgsusest.
See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt
kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus
Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika
väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi.
Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa.
Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus.
Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus,
saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus.
4. Marie Underi luule.
Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses
avaldas loomingut Muti nime all