Underi ja Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus
Öö tuledest nüüd hoovab sinu palgele
rubiini leegitsuse imeline viskus.
Loodusest rääkides meeldib mõlemale autorile kasutada kuldseid ning hõbedasi
värvitoone. Under eelistab kulda ,,...kui üle lauba kooldub kuldne oks...", Visnapuu
vastavalt hõbedat ,,...täis õrna armu sinu häälekaja / kui hõbetilin kumaks kõneleja..."
Meesluuletaja kasutab ka palju valget värvi, eriti hindab ta valgeid naisi. ,,...Mu
kodumaalist valgeverelist / naist / võib süda üksi õnnes aadelda. / Oo, põhjamaine
armas valge neid..." Järjekordne sarnasus tuleb välja armunute kirjeldamisel. Mõlemad
autorid toovad põskede õhetamise korduvalt välja. ,,...põsel hõiskas verevärv..." ning
,,...põsed hõõgusid kui tuli taela..." on vaid üksikud näited väga paljudest.
Marie Underi armastusluule üks omanäolisus on teekonna või jalutuskäigu
kirjeldamine, Henrik Visnapuu seda ei kasuta
annaabi.ee 
