väiksemates väljasurevates külades immigrante. Immigrantidel on võimalus anda suur panus Eesti riigi eluolu paranemisele. On palju näiteid, kus sisserännanud on riiki aidanud, olgu nendeks siis Kanada, Katar, Itaalia või Saksamaa. Kuna suunatud sisserännet pole veel toimunud, võiksime seda senisest rohkem kaaluda ja ka võib-olla kasutusele võtta, hullemaks praegusest olukorrast minna ei saa. Olgugi, et võõrtöölised on Eestile hea väljapääs kitsikust ja murest, on paljud mu kodumaalased selle lahenduse vastu. Nagu ikka arutame koos sõprade ja tuttavatega maailmas toimuvat, nii sattus sinna juttuteemaks pagulus ja võõramaalaste immigreerumine Eestisse. Kui esimest korda seletasin sõpradele oma arvamust pagulusküsimuses, sain suure alt kulu jõllitamise ja sõimu osaliseks. Kuigi olen üritanud sõpradele selgeks teha rände positiivsetest mõjudest ja seletanud, et kõik immigrandid pole pahad, on siiski mu ideed ja arvamused tembeldatud idiootseks. Kui
Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98). Prantsuse eripära avaldub selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased. Laste rohkus on kahtlemata Prantsuse helde sotsiaalsüsteemi vili. Nimelt garanteerib see emale pika lapsehoolduspuhkuse koos töökoha ning parandab tulevikuväljavaateid vananedes. Teine, sündimust soosiv faktor võib olla 35-tunnine töönädal, mille tõttu on neil palju enam vaba aega laste tegemiseks, nendega aega veetmiseks ning rahvusliku patriotismi päästmiseks. Prantsuse süsteemi rakendada püüdnud Saksamaa ja
annaabi.ee 
