Mu südames sa
Under ütleb väga selgelt välja oma tunded isamaa suhtes,
kirjutades:
,,Kord veel tagasi tahaksin
leida kodutee,
kodumullas siis magaksin
välja kõik silmavee."
Visnapuu räägib oma igatsusest veidi ümber nurga ning rohkem ,,tema igatseb mind" võtmes. Luuletuses
,,Kodumaakuu" kirjeldab ta, kuidas ,,...Kumiseb kuulmata hõbehell / kodumaa küngastel kuu / ärevas ootuse
rahus.".
Visnapuu jääb mitmes luuletuses isamaa suhtes küllaltki passiivseks. Seda näitab selgelt luuletus ,,Tõlkige mu
kõne", kus ta kodumaad justkui manitseb, kirjutades:
,,Soine ja patune
oled sa,
jumala jalaalune
annaabi.ee 
