ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud oma 12 vägiteo poolest. Näide tunnist - Liibüa kõrbes kohtas Antaiost, kelle ta tappis maast üles tõstes ja ära kägistades Eepos - tunnused (sündmusterohke, mahukas, pärimusliku taustaga), liigid (kunst-, rahvus- ja kangelaseepos), sisu (tülid, kodumaakaitsmine, looduskatastroofid), näited (Ilias, Odüsseia, Kalevipoeg) Homeros - vanakreeka pime laulik, peetakse kreeka vanade eeposte loojaks, kuulsaimad Ilias ja Odüsseia, arvatakse elavat 12-7 saj eKr, sünniasukoht arvatavasti Joonia Ilias - kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost, tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal Odüsseia - jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu,
28 800 aastat, abielluda endast mitusada aastat vanema või nooremaga jne ). 4. Saatusekategooria kõikidel asjadel, jumalatel ja inimestel on oma ette määratud saatus ( fatalism ), mida võivad väljendada vaimud, nt hea või halb saatusevaim. Saatuse määramine ei ole ühekordne toiming, vaid pidevalt toimuv protsess iga hetk otsustatakse saatust seepärast tuleb ohverdada ja paluda. 5. Probleemidering kodumaakaitsmine, ühtse kuningavõimu toetamine, feodaalide omavahelised tülid. Üks neist on alati. 6. Esituslaad on ülev, paatoslik, iseloomulikud suured ja õilsad tunded, imed ja maagia, ürgse looduse osalemine teoses või selle kujutamine. 7. Eeposte kangelased ei ole ideaalsed, neil on alati ka puudusi. Nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad eepose telje. Kangelasteks inimesed ja müütilised tegelased. 8