kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud. Ka Meelise ema oli surnud. Kui Meelis kuulis oma vanemate ja kaaslaste kurvast saatusest tahtis ta ristirüütlitele kätte maksta. Lõpuks toimus vägev lahing Tarbatu linnuses, kus eestlased ja ka neile appi tulnud venelased hukkusid. Seal hukkus ka Meelis.
Niisiis naases ta venemaale, punasesse Petrograadi, kus ta hakkas korraldama eesti sõdurite kodumaale saatmist. Ta lõi terve põraaandaluse võrgau, mille kese oli põhja venemaal. Organiseeris võlts dokumente ja muud hädavajalikku. Peale saksamaa kokkuvarisemise moodustatti ajutine valitsus eestis ja oli selge , et venelane hakkab varsti jälle üle idapiiri tulema. Selleks ajaks oli Laidooner omandanud tohutu sõjalise kogemuse ja autoriteedi, millest kodumaaal puudust tunti. 8. detsemril 1918 naases Laidoner soomekaudu eestisse ning tema kätte koondub diktaatorlikk võim. Laidoner hakkas tegelema sõjakooli loomisega, ning üritas lahendada probleeme, nagu sõjaväe mobiilsus ja lõi soomusrongide diviisi. Samas pidas ta ka vajalikuks naaberriikide tuge. Laidoner asus livideerima korralagedust riigis. 20. jan. 1919 kui Punarmme löödi välja Eesti piiridest ja veel kaugemalegi, ülendati Laidoner kindralmajoriks.
annaabi.ee 
