Ajaloo varased ajastud, periodiseering
· Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid.
Asulad:
Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu
õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on
muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi
valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga
levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja
võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline.
Pealik/Kuningas
Pealiku lähikondsed, oskustöölised
Talupojad
Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed)
Põlluharimine:
Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati
ristkünnitehnikat.
Kalmed:
annaabi.ee 
