Kasvamine lastekodus, meelemürgid ja väärkohtlemine
Võimalused vahetevahel üksi olla,
oma mõtteid mõelda, on lastekodu seinte vahel praktiliselt olematud.
Erinevates vanuseetappides on lapse tundlikkus kasvukeskkonna suhtes erinev. Mida
noorem ja abitum on laps, seda enam sõltub ta elutingimustest. Samas on tõdetud, et
erinevad arenguküljed ei ole ühtviisi tundlikud lapse elukeskkonna iseärasuste suhtes.
M. kistjakovskaja on leidnud,etlastekodulaste motoorne areng kulgeb kiiremini ja
edukamalt, kui kodulastel, mis on ühest küljest tingitud avarate ruumide olemasolust,
mänguasjade rohkusest, teisalt aga liigse hoolitsuse puudumisest. Psühholoogilise arengu
olulistes näitajates jäävad lastekodukasvandikud kodulastest siiski tunduvalt maha,
omandades näites kõne märgatavalt aeglasemalt. Mahajäämusverbaalse funktisooni
arengus annab end hiljem tunda ka mõtlemise varajases arenguetapis, lapse kontaktides
teiste inimestega, seega kõigis psüühilistes sfäärides.