" Mina: ,,Jah! Just selliseid!" Proovisin situatiivset ümbersõnastamist mitmes olukorras. Situatsioon, mille siinkohal kirja panin, oli loomulik ja mitte kunstlikult esile kutsutud. Mulle tundub, et enamik poemüüjaid on saanud väga hea koolituse, kuidas kliendiga positiivselt ja osavõtlikult suhelda. Pikk ümbersõnastamine. Vestlus minu ja perekodu kasvataja vahel. Perekodu kasvataja: ,,Mulle tundub, et perekodu lapsi kõrvaldatakse koolist kergekäelisemalt, kui kodulapsi. Kui Aadu elaks kusagil metsas, kas te siis ka kõrvaldaksite ta halva käitumise pärast õppetööst? Meie oleme muidugi ju siin kõrval ja mis nii viga koju saata!" Mina: ,,Ma saan sinu jutust aru, et te arvate, et ainult perekodu õpilasi kõrvaldatakse halva käitumise pärast koolist." Perekodu kasvataja: ,,Tundub jah! Kodus ei ole neil kunagi probleeme (paus). Ainult koolis (paus). Mis teil seal toimub?"
koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat. Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel. Põhimõte- koolis õpitu pidi kantama kodudesse, koolilapsed pidid õpetama kodulapsi ja vanemaid. Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega. 1601 oli näljahäda ja sellele järgnes katk, mis viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud haridust- kirjutamine ja lugemine ei olnud peamised
annaabi.ee 
