KAKULISED
Lisaks luudele
leidub räppetompudest sulejäänuseid, hulga karvu ja putukate kitiinikesta tükikesi, eelkõige
mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja
leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164).
3. KAKULISED JA PESITSEMINE
Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist,
oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid
kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes,
vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks
kirikutornides) (Eesti... 2011).
Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75)
Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema
puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader,
2008).