• Võrdväärne Johann Sebastain Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 2 HELILOOJA ELU • Pärines Põhja-Saksa paljulapselisest vaesest perekonnast. • Isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, Brahms sai isalt palju õpetussõnu. • Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist klaverimänguga kõrtsides, tantsusaalides ja jõukate perekondade kodukontsertidel. • 19-aastaselt läks Brahms klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. HELILOOJA ELU • 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. • Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse
3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest sai Brahms tublisti õpetusi. Pärast võttis ta veel teistelt palju õpetust ning arenes kiirelt. Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist klaverimänguga kõrtsides, tantsusaalides ja jõukate perekondade kodukontsertidel. 19-aastaselt läks Brahms klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. 4. Slaid 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse ning lõi ühe meistriteose teise järel.
Mozarti ,,Reekviemi" tellimisega on seotud kummaline asjaolu . ,,Reekviemi" tellis Mozartilt tumedas keebis võõras, kes palus teose tingimata lõpetada kindlaks tähtajaks. Suure täpsusega ja korrapäraselt saatis võõras, kes keeldus nimetamast oma nime, honorari. Hiljem selgus, et salapärane võõras oli muusikaharrastaja ning helilooja-asjaarmastaja krahv Walseggi teener. Krahv andis sageli tellimusi tuntud muusikuile, nimetamata oma nime, ja esitas teoseid hiljem kodukontsertidel oma loominguna. Nagu eelpool mainitud, võib anneteks nimetada ka isikuomadusi, teisisõnu oskusi, mis väljenduvad inimese käitumisviisis. Kas ka see pole andekus, kui osatakse teist inimest lohutada, kui viimane on üle elanud näiteks lähedase inimese surma? Oskus inimestele toeks olla ja neid helgematele mõtetele juhatada on võib-olla kõige parem and, mille loodus on suutnud inimesele kinkida, sest kui kõik käiksid ringi, olles kibestunud ja murest murtud, mis
annaabi.ee 
