Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 1908. aasta suvel. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. Kokkuvõte Hakkasin temast kogu info lugema ja päris pikk elulugu. Ta oli andekas muusik ja sellele tänu tema oma isale kui ka vennale
nagu eestlastelgi vanasti nn langevat tähte nähes kombeks teha oli, et ta suudaks elu jooksul klaveripala pühendada kõigile kaheksakümne kaheksale tähtkujule. (Ibid, lk 46) 10 Urmas armastas klaverimängu nii kirglikult, et lõhkus Tsaikovski I klaverikontserti harjutades kaks suurt tiibklaverit, mistõttu visati ta internaadist välja. Tänu emale sai ta sinna tagasi. Urmas ja Lea andsid Vääna-Jõesuus asuvas kodukohas Vitil kodukontserte. Urmase klaverimängu ning Lea laulu ja luuletusi käis rahvas huviga vaatamas. Varsti tuli aga Vitist lahkuda, kuna Urmase vanemad läksid lahku. Ta elas (elab) seda raskelt üle, sest tegu oli tema lapsepõlvekoduga. Üks meelistegevus oli seal tema jaoks võrkkiiges taevanähtusi ja taevakehade liikumist jälgides kiikuda ja end koogutada, sest nii sai ta kontakti Maa rütmidega. (Kahro 2000, lk 48-49)
annaabi.ee 
