Keskaeg
Aadel on õilsam,
paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite
struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt
pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus.
Aadli pärinemisele viidatakse artikliga von, de, of. Uusajal saab vonist tiitlimärk. Aadlik elab linnuses,
mis algul puust, hiljem kivist. Võimasamatel aadlikel ka koduklooster, aadli poolt maa ja patroonlus.
Pärimine sõltub pärimisjärjekorrast. Tiitel päritud, antud, usurpeeritud. Arusaamine, et aadlikuks
olemine põhineb sünnipäral, ka sohilastes see kvaliteetne veri, mis tõstab ta saatus. Bastard
abieluväline laps.
Hiliskeskajal hakkab toimuma aadlitiitli andmine, vereparemuse idee kaob. Kuninga administratsioon
kasvab, vaja spetsialiseerunud inimesi. Kui mõnedes kohtades aadel, seal teises kohas samal ametil
annaabi.ee 
