Charles Darwin
Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud
eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma
tunnetest, kahtlustest ja kartustest. Ta tänas meest armastuse eest, mis tegi ta elu iga päev
õnnelikumaks. Kõige rohkem kartis naine, et nad ei saa pärast surma igavesti ühte kuuluda. Charles
hoidis need kirjad alles ja kirjutas ka ise vahel Emmale nn kodukirju.
Igapäevaelu juurde kuulus lugemine. Maja oli täis raamatuid, ajakirju, ajalehti. Lastekasvatuses olid
nii Emma kui Charles väga vabameelsed. Nad ei sundinud lapsi, küll aga õhutasid neid mõtlema.
Isa ei suunanud järeltulijaid teadustööle, kui aga lapsed tulid midagi küsima, selgitas asja väga
põhjalikult.
Darwinite kodus valitses suur korralagedus, sest laste mänge ei talitsetud. Veel enam - isa ise mõtles
välja igasuguseid mänge
annaabi.ee 
