Pätsi aeg, raamatu 'Eesti rahva lugu' põhjal
1930ndate aastate läänemaailm taunis seadusetut
vägivalda, mitte atoritaarsust, mille ilminguid võis näha kõikjal.
Tolleaegsed Euroopa ühiskonnad, eesti oma kaasa arvatud, olid märksa vähem individualistlikud kui
tänased ja võtsid kõigi autoritaarsete reziimidega kaasas käinud rahvusühtsuse ideed tõsiselt. Rahvad olid veel
enam-vähem üht usku, üht värvi ja kõnelesid sama keelt. Seetõttu ei naerdud ka Eestis näiteks
kodukaunistamisliikumist välja, vaid hoopis löödi kaasa. Väga paljud vaimuinimesed nõustusid Pätsi
seisukohaga, e rahvast tuleb ,,ravida", ja võtsid sellest osa. Lõpuks Pätsil ka vedas 1930ndate teine pool
möödus majandusliku tõusu tähe all (selles oli suur osa Jaan Tõnissoni otsustel), mis tõi kaasa usalduse tõusu
valitsuse vastu.
Lõpliku hoobi vabadussõjalastele andis valitsus 1935. Aastal. Vapside juhtkond arreteeriti öisel