· Paremal on vaade Vällamäele ja Perajärvele . · Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud kõige suurem turbakiht Eestis -- 17 meetrit. Loomastik · Vanades kuusikutes elutseb Laanerähn,ohtralt on rukkirääku ja valgetoonekurge. · Looduspargi linnustik on suurte loodusmaastikega võrreldes tagasihoidlik. · Põllulappide, heinamaade ja metsatukkadevaheldumine sobib ka röövlindudele väike konnakotkale,hiireviule,karvasjalgja kodukakule ning kõrvukrätsule. · Paljudest veekogudest on leitud harivesilikku ning mitmest mudakonna, Rõuge jões esineb paksukojalist jõekarpi. Inimtegevus · Toimuvad kultuurija spordiüritused · Tegeldakse Põllundusega · Looduspargi üheks ülesandeks on aastasadadega kujunenud mosaiikse maastikumustri , kohaliku elulaadi ja keele alalhoidmine . · Haanja küngaste vahel paiknevad pillatult väikesed külad ja talud . Kasutatud materjalid · http://www.haanjapark.ee/?id=578
kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_samblikud Linnu ja loomaliigid Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on nt.õõnetuvi, musträhn ja hoburästas Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Võib sageli kohata nii mäkra, kui ka tema tegutsemisjälgi Kaitse all olevad linnud ja loomad ÕÕNETUVI Keha üldvärvid on hall ja hallikas pruun Ei ole jahilind http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/COLOEN2.htm VÄRBKAKK Eestimaa kõige pisem kakuline Isaslinnud kaaluvad keskmiselt vaid 58g ja emaslinnud 79g http://www.eoy.ee/kodukakk/eestikakud/vaerbkakk MÄGER Iseloomulik valge mustavöödiline pea ning lai ja
muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas. Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida ühte eesti eksootilisema õiega orhideed ehk käpalist punast tolmpead. SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST TAIMEST (jutt slaididel) Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on õõnetuvi, musträhn ja hoburästas, vanades männikutes sobiva pesapaiga leidnud merikotkad. Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Viidumäel võib sageli kohata nii mäkra ennast kui ka tema tegutsemisjälgi ja meie metsade suuremaid asukaid põtra hirve ja metssiga SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST LINNUST/LOOMAST (jutt slaididel)
Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Kodukakule on sobivaimaks pesapuuks pärn paikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti. Kodukaku pesa tunneb ära omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse kõdunenud puupuru seguga. Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem öökull". Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda
annaabi.ee 
