Vastupidi just, tark tegutseb, otsib väljapääasu, eriti kui koduigatsus on nii suur. Juba alguses mõistsin, et see mees ei mõtle peaga, ta on äpu. Võibolla saatis teda ebaõnn, kuna igakord jäi ta magama, kui oli peaaegu oma kodu saare lähedal. Aga, kindlasti mitte polnud ta ise milleski süüdi, sest ta oli ju nii tugev ja vapper. Tõsi, ta oli tark, sest kuulas alati Jumalate õpetusi ning täitis neid. Need 20.aastat oli Odüsseiale väga head, ta hinges võis küll olla koduigatus, aga mis ta elul viga oli. Kõik tehti ette-taha ära, ei pidanud kannatama nälga, alati võeti ta võõrana hästi vastu, koheldi nagu kuningakassi. Jah, tal oli mõningad seiklused ja ohtlikud olukorrad, aga need tegidki ta seikluse huvitavamaks. Tihiti ta lihtsalt ootas, veetes 7 aastat Kalypso juures, ta oleks saanud väga hästi sealt ära minna. Kuid kuningas ootas mingit märki või nõuannet, et kuidas koju saada. Tark mees, aga samas nii loll. Tänapäeval on ka ütlus,Odüsseia, mis
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu- kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: ,,Amores" , ,,Jumalaga Ene" , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat. nt.poeeme-"Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis futuristide looming, kirjutas 1920.a. ajaluulet , koduigatus luulet. Värssromaan- ,,Saatana vari" , komöödia-,,Meie küla poisid". August Gailit-prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid- ,,Muinasmaa" ;novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid-
annaabi.ee 
